Ligipääsetavusteatis

Eesmärk on WCAG 2.2 tase AA ja selle kaudu EN 301 549, Euroopa ühtlustatud standard, mille järgi hinnatakse avaliku sektori asutusi ja nende tarnijaid ning mis võtab veebisisu puhul üle WCAG.

Osaliselt vastab WCAG 2.2 tasemele AA. Osaline vastavus tähendab, et suurem osa rakendusest vastab standardile, aga allpool nimetatud osad mitte.

Täielikult see ei vasta, sest ükski abitehnoloogiale tuginev inimene ei ole seda veel tasu eest testinud. Kõik allpool kirjeldatu tugineb automaatkontrollidele ja rakenduse autorite enda testimisele.

Ehituse käigus käivitatakse iga muudatuse juures neli testikomplekti päris brauseris ja päris rakenduse vastu, mitte üksiku komponendi vastu eraldi.

• axe igal marsruudil. a11y-check.mjs laadib iga rakenduse lehe, mitte valitud näidise, ja käivitab igaühel axe, sealhulgas selle parimate tavade reeglid. Siiani on erandiks kaks ekraani, hinnatud eksamitöö ja skannitud lehekülg, sest kumbki vajab enne olemasolu andmerida; allpool kirjeldatud paigutuse testikomplekt loob mõlemad ja mõõdab neid, aga axe veel nendeni ei jõua. See teeb kogu kontrolli uuesti tumedas teemas, sest hele ja tume on kaks eri paletti ja värv, mis ühes läbib, ei ütle teise kohta midagi. Ta teeb seda veel kaks korda 390 piksli laiusel, mis on telefon, sest telefon on siin teistsugune märgistus, mitte sama märgistus kitsamana: navigeerimisriba ei joonistata üldse ja selle asemel joonistatakse riba, mille taga on leht. Ka see leht avatakse ja kontrollitakse, sest ükski aadress sinna ei vii. Ta loeb ka ühe märgi pikkuse teksti tekstiks, ja nii leiti linnuke, mille kontrast oli 2,52, kui piir on 4,5. Lisaks axele kinnitab ta, et igal ekraanil on täpselt üks põhimaamärk ja üks pealkiri, et lehe pealkiri ei ole avalehe oma ja et eestikeelne tekst on märgitud, nii et ekraanilugeja ei loe seda ingliskeelse hääldusega.
• axe ka 768 piksli laiusel. a11y-check.mjs kontrollib iga marsruuti ka 768 piksli laiusel mõlemas teemas, sest seal ilmub navigeerimisriba ja sisuveerg on kõige kitsam.
• Kontrasti mõõdetakse, mitte ei arutleta selle üle. test-design.mjs loeb värvid, mille brauser tegelikult joonistas, ja arvutab suhte mõlemas teemas, sealhulgas olekutes, millesse leht ise ei jõua, näiteks rida osuti all.
• Iga klõpsuala mõõdetakse 44 piksli vastu. test-mobile.mjs juhib rakendust laiustel 360, 390, 430, 768 ja 1280 pikslit jämeda osutiga, mis on ainus olukord, kus see reegel päriselt kehtib, ja annab vea iga juhtelemendi kohta, mis jääb alla piiri.
• Ümberpaigutus 320 piksli laiusel. test-mobile.mjs avab iga marsruudi 320 CSS-piksli laiusena, mis tähendab 400% suurendust 1280 piksli laiuses aknas, ja annab vea kõige kohta, mis on joonistatud ekraani servast väljapoole väljaspool oma kerimisala, näiteks vormide tabeli kohta.
• Tekst püsib oma kastis. test-containment.mjs läbib iga marsruudi laiustel 360, 768 ja 1280 mõlemas teemas ja küsib, kas midagi on ära lõigatud, joonistatud oma piirjoonest välja või millegi muu peale. Siis küsib ta uuesti, kui iga tekstilõik on asendatud sama pika katkematu tekstiga, sest eesti keeles on pikad sõnad.

Peale selle on rakendus ehitatud päris nuppudest ja linkidest, millel on nähtav fookuseraam. Animatsioon on välja lülitatud igaühe jaoks, kelle süsteem palub liikumist vähendada, ja ükski osa ei vaja lohistamist. Värv ei ole kunagi ainus, mis eristust kannab, nii et õige vastus ütleb seda nii sõnade kui ka värviga.

Ajapiiranguga harjutusvooru saab seada kauem kestma (WCAG 2.2.1, reguleeritav ajastus). Päevane ülesanne on alguses kaks minutit ja üks seade venitab selle kuni kümme korda pikemaks, nagu kriteerium nõuab. See valitakse enne vooru algust seadetes ja alguseekraanil on sinna link.

Ühe klahvi kiirklahvid saab välja lülitada (WCAG 2.1.4, ühe märgi kiirklahvid). Üks seade, seadetes ja kiirklahvide lehel, lülitab välja kõik tähe-, numbri- ja sümbolklahvid ning iga toiming, mida need tegid, on endiselt nupuna olemas.

Helilõik mängib ise ainult siis, kui see on lühem kui kolm sekundit (WCAG 1.4.2, heli juhtimine). Pikem ootab vajutust ja seadetes saab iseenesliku mängimise üldse välja lülitada. Vestlus, mida keegi on valinud lugemise asemel kuulata, mängib oma lauseid, sest seda just paluti.

Miski ei liigu ise kauem kui viis sekundit (WCAG 2.2.2, peatamine, seiskamine, peitmine). Logo, Anu, maskott, vestluse joonistuse inimesed ja kõik muud kaunistused teevad ekraani avanedes mõne liigutuse ja jäävad siis paigale. Laadimise ajal näidatav ketas või punktirida ja kursori alustatud liikumine kestavad nii kaua, kui vaja.

Abitehnoloogiat kasutava puudega inimese auditit ei ole tellitud. Ükski ekraanilugeja kasutaja ei ole seda tasu eest testinud ja kolmanda osapoole ligipääsetavuse auditit ei ole tehtud. Automaattööriistad leiavad võib-olla kolmandiku sellest, mis lehel valesti on, ja nende leitud kolmandik on mehaaniline kolmandik.

Need leiti koodi lugedes, mitte ei eeldatud mallist, ja igaüks neist on päris ekraan.

• Proovieksami osad kulgevad kella järgi, mida keegi muuta ei saa (WCAG 2.2.1, reguleeritav ajastus), ja kell sulgeb osa, kui aeg täis saab. Eksamitöö jäljendab ajapiiranguga riigieksamit ja ajapiiranguta harjutamine mõõdaks midagi muud, mistõttu see on ainus kindlaks jäetud kell, aga kandidaadil, kes vajab päris eksamil lisaaega, ei ole siin võimalust seda küsida.
• Kuulamise, etteütluse ja minimaalsete paaride harjutused nõuavad kuulmist (WCAG 1.2.1). Enne vastust transkriptsiooni ei ole, sest transkriptsioon on vastus, nii et tekstialternatiiv kaotaks harjutuse. Tekst näidatakse kohe, kui vastus on antud. Kes heli kasutada ei saa, saab kasutada kõiki teisi harjutusi ja rakendus ei nõua edasiliikumiseks ühtki neist kolmest, aga need kolm on talle suletud.
• Rääkimist kuulab masin seadmes ja see ütleb, millised sõnad kohale jõudsid, aga mitte kunagi seda, kuidas need kõlasid. See on uus ja seda ei ole veel õppijate endi häälte peal mõõdetud. Rääkimisvooru igale sammule saab vastata ka kirjutades, nii et õppijal, kellel ei ole mikrofoni või kes ei taha seda kasutada, on ikkagi tee sellest läbi.
• axe kontrollib kolmel laiusel, mitte igal laiusel. See töötab laiustel 1280, 768 ja 390 mõlemas teemas. Vahepealseid laiusi 360 ja 430 mõõdetakse klõpsualade, ülevoolu ja paigutuse jaoks, aga axe neid ei kontrolli, nii et ainult ühel neist laiustest esinev märgistusviga leiaks inimene, mitte automaatkontroll.
• Andmete taga olevad ekraanid on vähem kaetud. Automaatkontroll näeb iga lehte laadimise hetkel ja lisaks üht olekut, kuhu õppija peab midagi tehes jõudma. Õpilastega klassinimekiri, pooleli olev eksamiosa ja mängus olevad mõistatusruudustikud on kõik kättesaadavad ja kõik vähem testitud kui neid ümbritsevad lehed.

Kui ülal nimetatud piirang on meie oma, mitte selline, mida harjutus nõuab, on see parandamise nimekirjas. Harjutuste kellad, telefoni kontroll, ühe klahvi kiirklahvid, pikkusest olenemata ise mänginud helilõigud ja avalike lehtede kordused olid kõik selles nimekirjas ja on nüüd parandatud. Eksami kell jääb, ja põhjus on selle juures kirjas.

Iga WCAG 2.2 kriteerium tasemetel A ja AA ning see, kus rakendus selle osas on. EN 301 549 võtab need üle oma 9. peatükina, igaüks eraldi punktina. Kriteerium on märgitud toetatuks ainult siis, kui seda kinnitab mõni automaatkontroll, ja see kontroll on nimetatud. Mujal ütleb rida, miks mitte.

Kuus neist kriteeriumidest on WCAG 2.2-s uued ega ole veel standardi EN 301 549 versiooni 3.2.1 punktid, sest see võtab üle WCAG 2.1. Standardi 11. peatükk käib tarkvara kohta, mis ei ole veebileht, nii et see ei kehti brauseris kasutatava rakenduse kohta.

Koostanud 5. septembril 2026 rakenduse autorid ülal kirjeldatud automaattestide ja lähtekoodi lugemise põhjal. Kriteeriumide tabel lisati 15. oktoobril 2026 ning 24. oktoobril 2026 parandati neli puudujääki ja tõsteti need ümber. Teatist vaadatakse üle iga kord, kui mõni ekraan muutub nii palju, et see mõjutab mõnda selle väidet. Välist ülevaatust ei ole tehtud.

Kirjutage aadressil privacy@upthink.ee. Öelge, mida proovisite teha, mis juhtus ja millega te seda tegite, kui oskate. Ka kiri, kus on ainult „see ekraan ei tööta mu ekraanilugejaga“, tasub saata: kirja lugeja saab minna ja vaadata.

Igal rakenduse ekraanil on ka võimalus sellel valesti olevast asjast teada anda, selle asja kõrval, mis valesti läks, ja need teated jõuavad samade inimesteni.

Eestis järgib ligipääsetavuse nõuete täitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Endla 10A, 10122 Tallinn, Estonia, +372 667 2000, mis teeb järelevalvet avaliku sektori veebisaitide ja rakenduste ligipääsetavuse üle.

Kaebus isikuandmete töötlemise kohta läheb Andmekaitse Inspektsioonile, Tatari 39, 10134 Tallinn, Estonia, info@aki.ee. Kirjutage siiski kõigepealt meile. Kirja loeb päris inimene ja parandus on tavaliselt kiirem kui kaebus.

Vaadake ka lehti „Usaldus ja turvalisus“ ja „Privaatsus“.